{\rtf1\ansi\ansicpg1252\uc1 \deff0\deflang1033\deflangfe1033{\fonttbl{\f0\froman\fcharset0\fprq2{\*\panose 02020603050405020304}Times New Roman;}{\f16\froman\fcharset238\fprq2 Times New Roman CE;}{\f17\froman\fcharset204\fprq2 Times New Roman Cyr;}
{\f19\froman\fcharset161\fprq2 Times New Roman Greek;}{\f20\froman\fcharset162\fprq2 Times New Roman Tur;}{\f21\froman\fcharset186\fprq2 Times New Roman Baltic;}}{\colortbl;\red0\green0\blue0;\red0\green0\blue255;\red0\green255\blue255;
\red0\green255\blue0;\red255\green0\blue255;\red255\green0\blue0;\red255\green255\blue0;\red255\green255\blue255;\red0\green0\blue128;\red0\green128\blue128;\red0\green128\blue0;\red128\green0\blue128;\red128\green0\blue0;\red128\green128\blue0;
\red128\green128\blue128;\red192\green192\blue192;}{\stylesheet{\widctlpar\adjustright \fs20\cgrid \snext0 Normal;}{\*\cs10 \additive Default Paragraph Font;}{\s15\sb100\sa100\keepn\widctlpar\outlinelevel3\adjustright \b\fs28 \sbasedon0 \snext0 H3;}{\*
\cs16 \additive \ul\cf2 \sbasedon10 Hyperlink;}}{\info{\title KOLMAS SEKTOR SOODUSTAB MITTE-EESTLASTE INTEGREERIMIST EESTI \'dcHISKONDA}{\author .}{\operator .}{\creatim\yr2002\mo9\dy30\hr23\min31}{\revtim\yr2002\mo9\dy30\hr23\min32}{\version1}{\edmins1}
{\nofpages6}{\nofwords3882}{\nofchars22133}{\*\company .}{\nofcharsws27180}{\vern113}}\margl1440\margr1440 \widowctrl\ftnbj\aenddoc\formshade\viewkind1\viewscale100\pgbrdrhead\pgbrdrfoot \fet0\sectd \linex0\headery1440\footery1440\sectdefaultcl 
{\*\pnseclvl1\pnucrm\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta .}}{\*\pnseclvl2\pnucltr\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta .}}{\*\pnseclvl3\pndec\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta .}}{\*\pnseclvl4\pnlcltr\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxta )}}{\*\pnseclvl5
\pndec\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxtb (}{\pntxta )}}{\*\pnseclvl6\pnlcltr\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxtb (}{\pntxta )}}{\*\pnseclvl7\pnlcrm\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxtb (}{\pntxta )}}{\*\pnseclvl8\pnlcltr\pnstart1\pnindent720\pnhang
{\pntxtb (}{\pntxta )}}{\*\pnseclvl9\pnlcrm\pnstart1\pnindent720\pnhang{\pntxtb (}{\pntxta )}}\pard\plain \widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {KOLMAS SEKTOR SOODUSTAB MITTE-EESTLASTE INTEGREERIMIST EESTI \'dcHISKONDA
\par Avatud Eesti Fond
\par Jaan T\'f5nissoni Instituut
\par Avatud \'dchiskonna Instituut
\par Avatud Hariduse Liit
\par }\pard\plain \s15\sb100\sa100\keepn\widctlpar\outlinelevel3\adjustright \b\fs28 {A. TAUST
\par }\pard\plain \widctlpar\adjustright \fs20\cgrid {1.T\'e4nane olukord ehk miks on Eestis vaja tegelda muulaste integratsiooniga
\par Ka viis aastat peale taasiseseisvumist on muulask\'fcsimus eesti \'fchiskonna jaoks probleemiks. Kuigi sellest ei kirenda ajalehed, see pole peateemaks kohvikutes ega ka Riigikogu p\'fcsivaks p\'e4
evakorrapunktiks, on ta siiski olemas. Ta on olemas kui omamoodi alal\'e4vine \'e4rritaja, mis perioodiliselt t\'e4helepanul\'e4ve \'fcletab ja endast eesti avalikkusele m\'e4
rku annab. Asjaolu, et Eestimaa elanikest on kolmandik muulased ning et sellest johtub probleeme, tuleb meelde, kui saabuvad j\'e4rjekordsed v\'e4hemuseteemalised vihjed Euroopast, kui m\'f5ni Venemaa poliitik v\'f5tab s\'f5na inim\'f5
iguste ahistamise kohta, kui j\'e4rjekordselt selgub t\'f5siasi, et Eesti linnas Narvas vaadatakse ainult vene televisiooni, v\'f5i kui v\'e4lismaal konverentsil olles pead k\'fcmnendat korda vastama k\'fc
simusele no mis te nende venelastega seal ikka teete.
\par Mis on muulask\'fcsimus? K\'f5ige laiemas plaanis on see k\'fcsimus mitte-eesti v\'e4hemuse koha ja rolli kohta Eesti \'fchiskonnas nii t\'e4na kui l\'e4hitulevikus. Kitsamalt on see terve kompleks k\'fc
simusi vene keele ja meele osast Eestis, muulaste lojaalsusest ja identiteedist, integratsiooniv\'f5imalustest ja konfliktiohtudest, muukeelse koolihariduse perspektiividest jne. Pole raske n\'e4ha, et tegelikult on need k\'f5ik ka k\'fcsimus
ed Eesti riigi ja \'fchiskonna tulevikust, \'fchiskonnamudelist, mis siin maal kujunema hakkab. Seega pole muulask\'fcsimus sugugi pelgalt muulaste asi, see on v\'e4ga suurel m\'e4\'e4ral eestlaste ja Eesti riigi tuleviku \'fcks v\'f5tmek\'fcsimusi.

\par Paraku pole viis taasiseseisvumisele j\'e4rgnenud aastat siin olulist selgust toonud. Arvamused ja hoiakud ulatuvad seinast-seina. Alates poliitikutele s\'fcmpaatsest arusaamast, et k\'f5ik on korras, kuni seisukohani, mille j\'e4
rgi Eesti rahvuspoliitikas on j\'f5utud "...sotsiaalse ja poliitilise skisofreeniani, mis n\'f5rgestaks suvalist riiki, n\'f5rga demokraatia ja turumajandusega \'fchiskonnale v\'f5ib saada aga lausa katastroofiks". }{\field{\*\fldinst {HYPERLINK
 "3sec_e.html" \\l "pgfId=998378"}{{\*\datafield 
08d0c9ea79f9bace118c8200aa004ba90b02000000090000000303000000000000c00000000000004600000c000000337365635f652e68746d6c00ffffadde0000000000000000000000000000000000000000000000000d000000700067006600490064003d003900390038003300370038000000}}}{\fldrslt {
\cs16\ul\cf2 1}}}{ Eriarvamused on m\'f5istetavad, Eesti muulaskond on ka t\'e4na suuresti m\'e4\'e4ratlemata perspektiiviga kooslus. Kuigi "integratsioon" on saanud k\'f5ikjal kasutatavaks v\'f5lus\'f5
naks, puudub nii poliitikutel kui ka riigil visioon selle kohta, mida "integreeritud Eesti" endast tegelikult kujutab. Samas, "praktilises integreerumisprotsessis", ilmnevad j\'e4rjest uued erimeelsused - olgu see siis vene hariduse tuleviku k\'e4
sitlemisel, Eesti keelestrateegia loomisel v\'f5i illegaalide inim\'f5iguste m\'f5istmisel. Veidi paradoksaalsel kombel on Eesti oma sisepoliitiliste eesm\'e4rkide paikapanemisel m\'e4rkimisv\'e4\'e4rselt maha j\'e4\'e4nud omaenda v\'e4
lispoliitikast. Kui viimase osas on meie l\'e4hiaja sihid ja \'fclesanded selgelt formuleeritud, siis sisepoliitiliselt (sh ka vene k\'fcsimuses) sedalaadi sihiseadet pole. M\'e4\'e4ramatus tekitab aga ebakindlust k\'f5igis asjaosalistes, ebam\'e4\'e4r
asuse loodud foon ei toeta ei stabiilsust ega \'fchiskonnaelu edenemist.
\par P\'f6\'f6rdudes \'fcheksak\'fcmnendatel Eestis l\'e4biviidud sotsioloogiliste uuringute poole on sealt vastuvaatav pilt m\'f5tlemapanev. Tegelikult toimib t\'e4nases Eestis kaks suhteliseslt eraldiseisvat \'fchiskonda - eestikeelne ja venekeelne. M\'f5
lemal on oma parteid ja liidrid, avalik suhtlussf\'e4\'e4r meedias, oma koolid, kirikud ja kokkusaamiskohad. Loomulikult pole piir kahe maailma vahel absoluutne, kuid siiski k\'fcllalt tuntav. Piisab kui vaadata eesti- ja venekeelset meediat - \'fc
histeemasid praktiliselt pole, diskussiooni ei toimu, \'fcks pool ei tea suurt teise probleemidest ja l\'e4henemisnurkadest. Oluline on, et tendents \'fcheksak\'fcmnendatel on olnud eristumise suunas, sulgumise suunas omakeelsesse ja omameelsesse ma
ailma. Samas pole vaja olla hiromant n\'e4gemaks ohtusid mida mudel "kaks \'fchiskonda \'fches riigis" endas sisaldab. Mitte ainult takistusena Euroopasse liikumisel, vaid ka barj\'e4\'e4rina \'fchiskonna enda edukaks toimimiseks. 
\par Eesti stabiilsuse ja arenguv\'f5ime tagamiseks on selge tegevusstrateegia loomine muulask\'fcsimuses paratamatu. T\'e4nased tendentsid sulgumisele on ohusignaaliks, mis peaks motiveerima nii poliitikuid kui avalikkust t\'f5stma integatsioonik\'fc
simused Eesti \'fchiskonna v\'f5tmeteemaks.
\par 2.L\'e4htekohad 
\par Muulask\'fcsimuste vaagimisel on v\'f5imalikud ning ka kasutusel mitmed erinevad l\'e4htepunktid. L\'e4htepunkti valikust oleneb nii k\'fcsimuse m\'e4\'e4ratlus kui ka see, milline k\'fcsimuse k\'fclg esiplaanile nihkub ning millised lahendusk\'e4
igud tunduvad ratsionaalsed. L\'e4henedes n\'e4iteks demogra
afilisest aspektist, tulevad paratamatult esiplaanile probleemid Eesti muulaskonna kujunemisloogikast, eri muulasgruppide suhetest eestlastega ning siinse rahvastiku arengutrendidest. Startides ajaloolise \'f5igluse seisukohalt nihkuvad esiplaanile k\'fc
simused muulaskonna osast s\'f5jaj\'e4rgses okupatsioonis ning sellest johtunud \'fclekohtu heastamine. L\'e4henedes inim\'f5iguste aspektist saab p\'f5hjalikult arutleda Eesti seaduste vastavuse v\'f5i mittevastavuse \'fcle rahvusvahelistele normidele. L
\'e4htepunkte on palju, iga\'fcks toob esile muulastemaatika teatud k\'fclje v\'f5i aspekti. Meile tundub, et aeg on k\'fcps muulask\'fcsimuste k\'e4sitlemiseks ka Eesti rahvuslikest huvidest (national interests) l\'e4htuvalt. P\'f5
hjuseks on veendumus, et tegemist on Eesti jaoks sedav\'f5rd fundamentaalse k\'fcsimusega, mis lausa n\'f5uab k\'e4sitlust laiemas, \'fcldriiklikus kontekstis. 
\par Rahvuslikud huvid pole t\'e4nases Eestis veel kuigi t\'fc\'fcpiline l\'e4htepositsioon arutlusteks. Tegelikult pole neid huvisid nii v\'e4ga p\'fc\'fctud m\'e4\'e4ratledagi. Poliitilises leksikonis on rahvuslikud huvid riigi/\'fc
hiskonna fundamentaalsed eesm\'e4rgid ja tegutsemisvaldkonnad, mis nii v\'f5i teisiti seonduvad riigi julgeoleku ja stabiilsusega. Oluline on seejuures asjaolu, et tegu pole mitte etniliste, vaid terve \'fc
hiskonna huvidega. (Ka ingliskeelne "national interests" t\'e4histab \'fchiskonnahuve, nende kandjaks pole teatud rahvus, vaid \'fchiskond tervikuna) 
\par R\'e4\'e4kides Eesti rahvuslikest huvidest, on kahtlemata tegu mitmeplaanilise huvidekompleksiga, mis veel ootab arutelu, m\'f5testamist ning kirjapanekut. Me riskiksime siiski v\'e4lja pakkuda kolm k\'f5ige \'fcldisemat huvidekorvi, mis meie arvates on t
\'e4nases Eestis aktuaalsed. Tegu on just korvidega ehk huvidekooslusega, iga korv sisaldab mitmeid konkreethuvisid 
\par -eksistentsiaalsed huvid, seotud eesti etnose s\'e4ilimisega ning rahva p\'fcsimaj\'e4\'e4misega, aga ka siinse kultuurit\'fc\'fcbi ja elulaadi kestmisega. See huvidekorv eeldab t\'f6\'f6d sisemise ja v\'e4
lise julgeoleku tagamiseks, rahvusvahelist aktsepti meie toimingutele, \'fchem\'f5ttelist tegutsemist rahvuse kestmise huvides. Kahtlemata domineeris see huvidekorv kaheksak\'fcmnendate l\'f5pus - \'fcheksak\'fcmnendate alguses, kui k\'fcsimus oli t\'f5
epoolest kas olla v\'f5i mitte olla.
\par -stabiilsushuvid - tegelikult pole probleem mitte ainult olemises, vaid ka selles, kuidas olla. Iga \'fchiskond on huvitatud sisemisest stabiilsusest ja tasakaalust, sellest, et mitte liiga palju j\'f5udu ja energiat ei kuluks \'fc
hiskonna kooshoidmiseks, tasakaalustamiseks, aukude lappimiseks ja lolluste kompenseerimiseks. Just see huvidekorv on t\'e4nases Eestis nihkunud esiplaanile. \'dcheks n\'e4iteks selle kohta on ka integratsiooniteema (loodetav) j\'f5
udmine loosungist praktilisse poliitikasse. 
\par -arenguhuvid - euroopalikus \'fchiskonnas on paratamatu mitte ainult stabiilselt olla, vaid ka areneda, moderniseeruda. Eesti j\'f5udmine t\'e4nap\'e4eva arenenud \'fchiskondade tasemele on kahtlemata \'fcks meie strateegilisi eesm\'e4
rke, rahvuslike huvide kontekstis saab just see huvidekorv sajandivahetusel t\'f5en\'e4oliselt domineerivaks. 
\par Iga huvideblokk t\'f6\'f6tab omamoodi mootorina, mis suunab tegutsema nii poliitikuid kui tavakodanikke. Samas ei vea need mootorid alati \'fches suunas. Pole raske n\'e4ha eri huvidekorvidest johtuvaid vastuolusid - moderniseerumistaotlused v\'f5
ivad nii m\'f5nigi kord puudutada eestluse p\'f5hihuvisid, kiire majanduskasv ei pruugi hea olla \'fchiskonna stabiilsusele jne. Ka erinevate tegijate jaoks on esiplaanil erinevad huvikorvid, see paistab v\'e4lja nii parteiprogrammidest kui pressiv\'e4
itlustest. Siiski v\'f5ime r\'e4\'e4kida teatud dominandimuutustest ka \'fchiskonnas tervikuna. Omariikluse taastamise mootoriks ja vaimseks kontekstiKs olid ka
htlemata eksistentsiaalhuvid, soov uuesti anda poliitiline vorm eesti etnosele. Kohe aktualiseerusid ka stabiilsushuvid, nii v\'e4line kui sisemine julgeolek ja turvalisus said esmat\'e4htsaks \'fclesandeks. T\'e4
naseks, kus nn esmane stabiliseerumine on toimunud, nihkub j\'e4rjest rohkem esiplaanile moderniseerumistemaatika. T\'f5en\'e4oliselt just selle, nn 21 sajandi huvidekorvi vaatepunktist tuleks t\'e4na l\'e4heneda ka muulastemaatikale. 
\par Meie arusaamist m\'f6\'f6da on muulaste integratsioon Eesti \'fchiskonda oluliseks eelduseks k\'f5igi Eesti rahvuslike huvide realiseerimisel l\'e4hitulevikus. Ei stabiilsust ega arenguv\'f5imet, aga ka eesti etnose garanteeritud s\'e4
ilimist saa tagada ilma selge perspektiivi loomiseta mitte-eestlastele kui Eesti \'fchiskonna paratamatule osisele.
\par 3.Integratsiooni m\'e4\'e4ratlus.
\par V\'e4hemustest ning nende probleemidest r\'e4\'e4kimiseks on Eestis v\'e4lja kujunenud kindel s\'f5navara. Paraku tekitavad need m\'f5isted, alates muulastest kuni integratsiooni ja multikulturalismini v\'e4lja, eri peades v\'e4
ga erinevaid assotsiatsioone ja pildikesi. Seet\'f5ttu toome j\'e4rgnevalt \'e4ra meie poolt kasutatavad p\'f5him\'f5isted koos selgitusega, mis t\'e4henduses neid j\'e4rgnevas tekstis kasutatakse.
\par Eesti \'fchiskond - moodustub k\'f5igist Eesti territooriumil p\'fcsivalt elavatest indiviididest/gruppidest. \'dchiskond ei ole etniline n\'e4htus. Samas v\'f5ib \'fchiskond olla (ning reeglina ongi) etnilise dominandiga, juhul kui \'fc
hiskonnaliikmete hulgas domineerivad \'fche rahvuse esindajad
\par Eesti etnos/rahvus - eestlased kui etniline kooslus. Meeles tuleks pidada, et rahvus pole bioloogiline, vaid kultuuriline fenomen.
\par Muulased ehk mitte-eestlased. Etniline m\'e4\'e4ratlus, haarab eestlastest etniliselt/kultuuriliselt erinevad isikuid, kellest osal on barj\'e4\'e4re Eesti \'fchiskonnas ja Eesti riigis toimimiseks. 
\par Integratsioon - inimeste l\'fclitumine \'fchiskonda, inimeste osalemine \'fchiskonnaelus tegelike ja aktsepteeritud tegijatena (subjektidena). Kuna \'fchiskonnaliikmed osalevad \'fchiselus (suhtluses, otsustamisel, valikutes) paratamatult erineval m\'e4
\'e4ral, siis integratsiooniks nimetame me protsessi, mille k\'e4igus v\'e4ljasolijad nihkuvad sissepoole. Sissetulijateks v\'f5ivad olla mitmetel eri p\'f5hjustel k\'f5rvalej\'e4\'e4nud r\'fchmade esindajad, sh ka muulased. Integratsioon pole etniline n
\'e4htus, vaid sotsiaalne fenomen. 
\par Eeltoodud integratsiooni m\'e4\'e4ratlust v\'f5iks t\'e4psustada j\'e4rgmiselt:
\par - integratsioon pole kirjeldatav on-ei ole skaalal, so ta on protsess, millel on palju vaheastmeid ning mis on tegelikult l\'f5putu 
\par - integratsiooni sisuks on barj\'e4\'e4ride n\'f5rgendamine/kaotamine, mis takistavad inimese t\'e4isv\'e4\'e4rtuslikku osalemist \'fchiskonnaelus. T\'fc\'fcpilisteks barj\'e4\'e4
rideks Eesti muulaste puhul on puudulik eesti keele oskus, kodakondsuse puudumine, kultuuribarj\'e4\'e4rid \'fchiseks toimimiseks.
\par - "integreerunud" isikut iseloomustab \'fchelt poolt tegelik toimimine \'fchiskonnaliikmena, teiselt poolt samasustunne siinse \'fchiskonnaga, Eesti pidamine OMA riigiks ja maaks, mille suhtes on kujunenud selge eelistus v\'f5rreldes etnilise emamaaga. 

\par - eeltoodud kahte liiki tunnuste (tegelik toimimine ja samasustunne) alusel saab v\'e4lja t\'f6\'f6tada integratsiooni indikaatoreid ning t\'f5en\'e4oliselt integreeritust ka m\'f5\'f5ta. 
\par 4. Tegijad integratsioonimaastikul.
\par Tegelikult integratsiooniprotsess Eesti toimub, m\'e4rgatav osa muulasi on edukalt l\'fclitunud siinsesse \'fchiskonnaellu. Probleem on selles, 
et ka viis aastat peale iseseisvumist pole see protsess muutunud massiliseks ning et domineerivaks tendentsiks on paraku ikka veel separatsioon, eristumine. 
\par Integratsioon ei saa olla tsentraalselt juhitud tegevuste ahel. Kuna tegu on inimeste poolt vabalt valitva elustrateegiaga, siis saab seda v\'e4ljastpoolt ainult m\'f5jutada, tingimusi (v\'f5i takistusi) luua, \'f5
hkkonda kujundada. Eri tegijate roll integratsiooniprotsessi massiliseks kujunemisel v\'f5iks olla j\'e4rgmine:
\par A. Riik. Riigi esimeseks \'fclesandeks on luua soodne poliitiline \'f5hustik integratsiooniks. Eelk\'f5ige t\'e4hendab see integratsiooni kui poliitilise eesm\'e4rgi p\'fcstitamist ning riigi huvi v\'e4ljendamist muulaste kaasat\'f5mbamiseks \'fc
hiskonnaellu. Riigi teine p\'f5hi\'fclesanne on integratsiooni soodustava seadusandliku konteksi loomine. 
\par B. Ametkonnad. \'dclesandeks on oma tegevusvaldkonnas konkreetse integratsiooni-programmi v\'e4ljakujundamine (Haridusministeeriumi puhul n\'e4iteks muulaste haridusprogramm)
\par C. Parteid. Poliitilise strateegia v\'e4ljat\'f6\'f6tamine integratsiooniks ning selle viimine parteidevahelise poliitilise arutelu tasemele.
\par D. Meedia. Integratsiooniteema viimine avaliku arutelu areenile. Diskussiooni tekitamine kahe erikeelse meediamaailma vahel, so. tungimine naaberaladele ehk Eesti meedia poolne huvi vene pressis arutatava vastu ning vastupidi.
\par E. Mittetulundussektor. Peamine "tegija" integratsioonimaastikul. Just inimeste vabatahtlik tegevus v\'f5iks saada integratsiooni peamiseks mootoriks.
\par Tegelikult on huvipooli ja ka tegijaid integratsioonivallas m\'e4rksa rohkem. Alates muulastest endist ning nende huvisid esindavatest organisatsioonidest kuni asjasthuvitatud v\'e4lisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonideni. Samuti on \'fc
lioluline eestlaskonna suhtumine muulastesse ja nende sisenemisse \'fchiskonnaellu. Arvestades k\'fcs
imuse fundamentaalsust ning selle otsest seotust meie rahvuslike huividega, on kahtlemata viimane aeg kogu muulastemaatikaga tegelemine selgelt institutsionaliseerida. Portfellita rahvussuhete minister pole t\'e4nases olukorras kogu k\'fc
simustekompleksi v\'f5imeline riiklikult haarama. Vaja oleks nii selgete volitustega riiklik organ kui ka integratsioonile suunatud VVO-de v\'f5rgustik.
\par 5. Integratsioon ja kolmas sektor. 
\par Teatavasti peetakse t\'e4nap\'e4eva l\'e4\'e4ne \'fchiskondi ehk k\'fcpset kapitalismi toetuvat kolmele sambale - riik, erasektor ja nn kolmas sektor. Viimase all m\'f5eldakse seda, mida inimesed omaalgatuslikult ja koos teevad, v\'e4
ljaspool riiki ja eraettev\'f5tlust. Siia alla k\'e4ivad seltsid ja omaalgatuslikud \'fchendused, liikumised ja survegrupid. ( Eesti keeles puudub hea s\'f5na selle eluvaldkonna t\'e4histamiseks, kasutusel on mitu kohmakat terminit - valitsusv\'e4
lised organisatsioonid, kodanikualgatused, mittetulundussektor. Parem pole ka olukord inglise keeles, \'fcldlevinud NGO-d ehk non-governmental organisations on pikk ning eituse kaudu defineeriv. Kuna pole head terminit, tuleb kasutada l\'fc
hendit, edaspidi kasutame t\'e4hekombinatsiooni VVO).
\par VVOde maailm on suur ja mitmekesine, alates ilmavaatlejatest ja invasportlastest kuni v\'f5itlevate roheliste ning m\'f5isaparkide taastajateni. Need on inimgrupid, keda \'fchendab kas huvi mingi asja vastu, soov midagi teisiti korraldada, ohutunne v\'f5
i siis vajadus ennast/teisi abistada. Tegu on v\'e4ga kiiresti areneva maailmaga, mille t\'e4hendust ja m\'f5tet pole Eestis veel p\'e4ris h\'e4sti adutud. Kapitalistlikus \'fchiskonnas ajab aga kolmas sektor mitut p\'f5him\'f5ttelise t\'e4htsusega asja.

\par Esiteks - teeb seda, mis on (k\'f5igi inimeste v\'f5i siis teatud grupi) inimeste \'fchishuvides, kuid mida riik ei tee ning millest erasektor pole huvitatud. Kuna riigi ja eramaailma vahele j\'e4\'e4v ala on \'fclisuur, siis ka VVO-de tegutsemissf\'e4
\'e4r praktiliselt l\'f5pmatu. Ning paljudes eluvaldkondades annab omaalgatuslik tegutsemine m\'e4rgatavalt paremaid tulemusi kui riiklik asjakorraldus v\'f5i siis erafirmade toimetamine. 
\par Teiseks - VVO-d on oluliseks survevahendiks nii riigile kui eramaailmale, suunamaks m\'f5lemat \'f5igetele radadele. H\'e4stiorganiseerunud \'fchiskond (ehk tugeva kolmanda sektoriga \'fc
hiskond) ei lase riigil teha lollusi ega erasektoril sulguda iseendasse. 
\par Kolmandaks - kolmas sektor on kapitalistliku maailma oluline demokraatia valvekoer. Kui \'fchiskond on organiseerunud ja inimesed harjunud \'fchishuvides tegutsema, siis on see t\'f5siseks vastuj\'f5uks k\'f5ikv\'f5imalikele poliitilistele \'e4\'e4
rmustele ja totalitarismi ilmingutele. Siin on vist ka seletus miks L\'e4\'e4nest Eestile tulev toetus j\'e4rjest selgemalt suunatakse just kolmandale sektorile, VVO-dele. Sellega loodab toetaja l\'fc\'fca kahte k\'e4
rbest korraga - edendada mingit eluvaldkonda ning samas ka \'e4rgitada inimesi ise ja \'fchiselt toimetama.
\par Neljandaks - kolmas sektor on saamas l\'e4\'e4nemaailmas j\'e4rjest olulisemaks t\'f6\'f6andjaks. 
\par Kolmas sektor on vorm, mille kaudu t\'e4nap\'e4eva \'fchiskond pehmendab oma sisevastuolusid, taastoodab \'fchiselu norme, loob \'fchiselt k\'f6igile vastuv\'f5etava elukeskkonna. Integratsioonieesm\'e4rkide saavutamisel on kolmanda sektori rolli raske 
\'fcle hinnata. 
\par Tundub, et juba t\'e4na on VVO-d Eestis "tegelikus integratsioonit\'f6\'f6s" m\'e4rksa aktiivsemad kui riik ja erasektor kokku. Samas on sellel sektoril kasutada oluline eelis, siin tegutsevad inimesed, kes on asjast sisulise
lt huvitatud, mida paraku riigiametnike v\'f5i erategijate puhul alati v\'e4ita ei saa. Samas, otseselt integratsioonile suunatud VVO-sid on Eestis \'fcksikuid, kahtlemata vajab see tegevus tugevat t\'f5
uget ning ideelist alust. Seda enam, et finantsvahendeid, mida v\'f5iks sellise tegevuse toetamiseks suunata on t\'e4na lausa ootamas.
\par 6.Integratsiooniprotsessi komponendid
\par Mida muulaste integratsioon Eesti \'fchiskonda sisaldab? T\'e4naseks on v\'e4lja kujunenud selle protsessi v\'e4hemalt viis p\'f5hikomponenti.
\par A. Muulaste eesti keele \'f5pe. Paljude meelest keskne integratsioonieeldus. Siia on suunatud k\'f5ige rohkem vahendeid, kusjuures tulemused on j\'e4\'e4nud keskp\'e4rasteks 
\par B. Muulaste legaane staatus. Siin on \'fcheksak\'fcmnendatel toimunud suured \'fcmberpaiknemised. Muulaskond on t\'e4naseks jagunenud 
nelja legaalsesse kategooriasse: Eesti kodanikud, Vene kodanikud, kodakondsuseta isikud ning illegaalid. Kuna staatus paratamatult m\'f5jutab hoiakuid ja samasustunnet, siis on erinevad ka nende nelja grupi integratsioonistrateegiad. 
\par C. Muulaste sisenemine eesti kultuuriruumi. Suhteliselt v\'e4hest t\'e4helepanu p\'e4lvinud tegevusvaldkond, kuid oma t\'e4htsuselt v\'f5ib-olla just esimene.
\par D. Muukeelse hariduse olukord ja tulevik Eestis. Paljuvaieldud teema, kus m\'f5istlikud lahendused siiani puuduvad.
\par E. Hoiakud muulask\'fcsimustes. Senine hoiak "muulased kui probleem" on integratsiooniparadigmas paratamatu asendada l\'e4henemisega, kus mitte-eestlastes n\'e4hakse eelk\'f5ige resurssi, potentsiaali. T\'e4nasel p\'e4eval veel t\'e4
iesti unikaalne vaatenurk, mis aga eriti Euroopasse mineku kontekstis paratamatult aktualiseerub, nii t\'f6\'f6j\'f5u, kultuuri kui intellektuaalse potentsiaali seisukohalt.
\par 7. Integratsiooniprotsessi v\'e4ljundid
\par Kuidas v\'f5iks kirjeldada integratsiooni sihti, integreerunud Eestit? K\'f5ige olulisem erinevus t\'e4nasest seisust peaks olema asjaolu, et tegu on \'dcHE tervikliku \'fchiskonnaga, mitte kahe suhteliselt eraldiseisva kooslusega. Selle \'fc
hise aluseks v\'f5iksid/peaksid saama j\'e4rgmised \'dcHISasjad.
\par Eesti keel kui \'fchiskonnas domineeriv suhtlemisvahend, mida ka muulased praktilise suhtluse tasemel valdavad.
\par \'dchtne legaalne staatus Eesti riigi kodanikena
\par Osalemine \'fchises avaliku suhtlemise ruumis (meediamaailmad on p\'f5imunud)
\par On toimunud kultuuriline ja elulaadiline l\'e4henemine, mist\'f5ttu v\'e4lise k\'e4itumispildi j\'e4rgi on eestlast-muulast raske eristada
\par \'dchine huvi riigi tugevnemiseks ja majanduslikuks edenemiseks, uhkus selle \'fcle, mida MEIE oleme \'e4ra teinud
\par \'dchised ebas\'fcmpaatiad.
\par \'dchine huvi anda eestimaalaste j\'e4rgmisele p\'f5lvkonnale maksimaalselt hea stardipositsioon
\par Samas ei t\'e4henda integreerunud Eesti muulaste eestistumist. See \'fchiskonnamudel sisaldab pikaks ajaks j\'e4\'e4vaid erinevusi eestlaste-muulaste vahel:
\par - emakeelte/kodukeelte paljusus, v\'f5imalus saada g\'fcmnaasiumiharidust vene keeles;
\par - muulaste etniline identiteet s\'e4ilub, vene kultuuri t\'e4hendus Eesti venelasele on j\'e4\'e4valt midagi muud kui eestlasele;
\par - muulaste huvi omakultuurse seltiselu arendamiseks on igati aktsepteeritud.
\par Integratsiooni fundamentaalseks eelduseks on t\'e4naste hoiakute muutmine. \'dchelt poolt paljusid eestlasi ikka veel iseloomustav pole minu asi v\'f5i ise tulid, ise saagu hakkama hoiak, v\'f5i siis muulaste kujutelm et neid tr\'fcgitakse v\'e4
lja ning tehakse teise sordi inimesteks. Integratsiooniprotsessi saab t\'f5siselt k\'e4ivitada vaid m\'f5lema poole huvi ja tegutsemisvalmiduse korral. K\'f5ige olulisemaks tegijaks saavad siin olla inimesed ise.
\par B. SUURPROJEKTI EESM\'c4RGID.
\par 1. PRAKTILISE TEGEVUSMUDELI VALIK.
\par Muulaste integreerimisest on Eestis k\'fcll \'fcsna palju r\'e4\'e4gitud ja kirjutatud, samas pole praktiline sellesuunaline tegevus seni arvestatavaid tulemusi andnud. V\'f5ib v\'e4lja tuua j\'e4rgmised p\'f5hjused senise integreerimispraktika v\'e4
hesest efektiivsusest:
\par P\'fc\'fce muulasi integreerida vaid \'fche kanali kaudu (eesti keele \'f5petamine), j\'e4ttes k\'f5rvale mitmed teised v\'e4ga olulised integreerimisv\'f5imalused.
\par Integratsiooni soodustava keskkonna puudumine. Seni ei ole p\'fc\'fctud kujundada Eestis s\'f5bralikku ja tolerantset atmosf\'e4\'e4ri muulaste integreerimiseks.
\par Eestlastel puudub koht ja roll integratsioonis. Muulaste integratsiooni on peetud muulaste endi asjaks. Eestlaste kogukond on t\'e4helepanu alt k\'f5rvale j\'e4\'e4nud. Eestlastele pole p\'fc\'fctud selgitada, miks muulaste integreerimine Eesti \'fc
hiskonda on v\'e4ga oluline. Pole kujundatud nende motivatsiooni ja vastutustunnet muulaste integratsiooniks. Seet\'f5ttu on eestlaskonna potentsiaal leidnud v\'e4hest rakendust.
\par Avaliku ja laialdlase diskussiooni puudumine. Integreerimiskatsed on seni toimunud olukorras, kus rahvusk\'fcsimused on Eesti meedias \'fcsnagi tabuteema, neid on vaadeldud
 kitsalt eestlaste endi huvisid silmas pidades. Muulased on harva oma probleemidega p\'e4\'e4senud Eesti meediasse. Puudunud on kontseptuaalne ja sihip\'e4raselt korraldatud diskussioon, kus oleks v\'f5rdsed v\'f5
imalused osaleda nii eestlaste kui mitte-eestlaste kogukonna esindajatel.
\par Pole p\'fc\'fctud \'fcletada (k\'f5rvaldada) barj\'e4\'e4re, mis takistavad muulaste integratsiooni. Nendeks barj\'e4\'e4rideks on n\'e4iteks riigiametnike solvav k\'e4itumine muulastega, eestlaste ja muulaste vastastikused negatiivsed hoiakud ja stereot
\'fc\'fcbid, raskused k\'f5rghariduse omandamisel puuduliku keeleoskuse t\'f5ttu jms.
\par Pole p\'fc\'fctud avada ja rakendada muulaste arengupotentsiaali. Muulased on Eesti riigi ja \'fchiskonna jaoks olnud t\'fclikas probleem, mis on vaja \'e4ra lahendada. Puudunud on n\'e4gemus ja ka tegevuskava, mis l\'e4
htub eeldusest, et muulaskonnas on hulgaliselt andekaid inimesi, keda on Eesti riigile v\'e4ga vaja.
\par K\'e4esoleva projekti koostamisel on p\'fc\'fctud \'fclalnimetatud puudusi v\'e4ltida. L\'e4htutud on j\'e4rgmistest \'fclesannetest ja tegutsemiskriteeriumitest:
\par 1. Muulaste integreerimine Eesti \'fchiskonda on alles algusj\'e4rgus. Protsessi k\'e4ivitamiseks tuleb luua soodne atmosf\'e4\'e4r, avada diskussioon eestlaste ja mitte-eestlaste vahel, otsida esmaseid kokkupuute punkte.
\par 2. Muulaste integreerimiseks tuleb m\'f5jutada Eesti \'fchiskonda tervikuna. Ei piisa sellest, kui vaatluse all on m\'f5ned \'fcksikud valupunktid. Integreerimisv\'f5imalusi tuleb otsida paljudel eri tasanditel ja valdkondades ning k\'e4
ivitada paljusid protsesse \'fcheaegselt.
\par 3. Muulaste integreerimisprotsessis peavad aktiivselt osalema ka eestlased.
\par 4. Kaasata tuleb kriitiliselt suur osat\'e4htsus inimesi nii eestlaste kui muulaste kogukonnast. Integratsioon ei saa olla suunatud mingile \'fchele sihtr\'fchmale (n\'e4iteks koolinoored).
\par 5. Kahe kogukonna l\'e4henemine (eestlased ja mitte-eestlased) eeldab m\'f5tlemisviisi muutmist, seniste standardite ja suhtlemisnormide \'fcmberkujundamist. Integratsioon pole v\'f5imalik olukorras, kus teise rahvuse alav\'e4\'e4ristamine on tavap\'e4
rane k\'e4itumismall. M\'f5tlemisviisi muutmiseks on otstarbekas kaasata L\'e4\'e4neriikide eksperte suurprojekti l\'e4biviimisele.
\par 6. Muulaste integratsioon peab tuginema kaasaegsele statistilisele ja sotsioloogilisele andmebaasile. Integratsiooniprotsessi m\'f5jutamisel tuleb teada, milliseid sotsiaalseid r\'fchmi kuidas m\'f5jutada, anal\'fc\'fcsida m\'f5ju tulemusi, korrigee
rida tegevusprogrammi.
\par 2. EESM\'c4RGID:
\par 1. EESTI \'dcHISKONNA VALMISOLEKU T\'d5
STMINE RAHVUSPROBLEEMIDE KONSTRUKTIIVSEKS LAHENDAMISEKS JA KOMPROMISSIDE LEIDMISEKS. Selleks tuleb kujundada nii eestlaste kui muulaste motivatsiooni. Aidata kaasa kompromisslahenduste leidmisele muulaste probleemidele Eesti \'fchiskonnas. K\'e4
ivitada eesti- ja venekeelses meedias dialoogid ja avatud diskussioonid. Muulased peavad saama v\'e4lja \'f6elda, mida nad arvavad Eesti riigist, oma olukorrast selles riigis. Muulastel peaks eestlastega tekkima avatud ja laiap\'f5
hjaline diskussioon. Eesm\'e4rgi saavutamiseks on kavandatud VI allprojekt "Meediakoost\'f6\'f6".
\par 2. EESTLASTE POTENTSIAALI K\'c4IVITAMINE MUULASTE INTEGREERIMISEKS. Eestlastes tuleb kujundada vastutustunne muulaste k\'e4ek\'e4igu eest Eestis. Mobiliseerida muulastesse heatahtlikult suhtuvaid eestlasi aktiivsemalt ja s\'f5bral
ikumalt muulastega suhtlema. Eestlaste seas on kriitiline mass muulaste suhtes heatahtlikult meelestatud inimesi. Nende potentsiaal tuleb k\'e4ivitada. Tuleb l\'e4
htuda eeldusest, et iga eestlane vastutab riigis toimuva eest, ka muulaste integreerimise eest.
\par 3. EESTI KEELE \'d5PETAMISE EFEKTIIVISTAMINE. Eesm\'e4rgiks on t\'f5sta eesti keele \'f5petamise efektiivsust, rakendada uusi kanaleid, kaasata laialdlaselt kogu eestlaskond. Teise ja kolmanda eesm\'e4
rgi saavutamiseks on kavandatud IV allprojekt "Vene laste individuaalne ja pidev keele\'f5pe Eesti peredes".
\par 4. MULTIKULTUURSE SUHTLEMISMALLI KUJUNDAMINE. Kujundada Eestis uus rahvussuhete alane suhtlemis- ja k\'e4itumismall, juurutada multikultuurse ja tolerantse suhtlemise norm. Eesm\'e4rgi saavutamiseks on kavandatud VII allprojekt "
Multikultuurne suhtlemine".
\par 5. SUHTLEMISBARJ\'c4\'c4RIDE \'dcLETAMINE. M\'f5jutada eestlaste ja muulaste soovi \'fcksteisele l\'e4henemiseks, murda praegused suhtlemisbarj\'e4\'e4rid. N\'f5rgendada (kaotada) vastastikused halvustavad stereot\'fc\'fcbid ja hoiakud. Eesm\'e4
rgi saavutamiseks on kavandatud VI ja VII allprojektid "Meediakoost\'f6\'f6" ja "Multikultuurne suhtlemine".
\par 6. RIIGIAMETNIKE SUHTLEMISOSKUSE T\'d5STMINE. Kujundada kultuurse ja s\'f5braliku k\'e4itumise mall Eesti riigiametites. Aidata riigiametnikel kriitiliselt hinnata oma senist suhtlemispraktikat. S\'fc
vendada riigiametnike vastutustunnet muulaste integratsiooniprotsessis. Eesti riik peab oma ametnike korrektse ja s\'f5braliku suhtlemis- ja k\'e4itumiskultuuriga demonstreerima heatahtlikku muulaspoliitikat. Eesm\'e4rgi saavutamiseks on kavandatud 
II allprojekt "Riigiametnike suhtlemisoskuste koolitus"
\par 7. NOORTEST MUULASTEST TULEVIKU ELIIDI KUJUNDAMINE. Eesm\'e4rgiks on t\'f5sta muulaste turvatunnet, aidata neil leida v\'f5imalusi paremaks eneserealiseerimiseks ja karj\'e4\'e4riks Eesti \'fchiskonnas. Kasvatada noort
e muulaste seast nn. tuleviku eliiti, kujundada nende karj\'e4\'e4ri, tugevdades sellega \'fchtlasi kohalikke regionaalseid linnu ja maakondi. Integratsiooni \'fcheks eelduseks on tugeva eliidikihi olemasolu muulaskonnas. Eesm\'e4
rgi saavutamiseks on kavandatud V allprojekt "Mitte-eestlased Eesti \'fclikoolidesse".
\par 8. REGULAARSELT ANAL\'dc\'dcSIDA JA HINNATA RAHVUSSUHETE ARENGUT EESTIS. Selleks k\'e4ivitada monitooringute s\'fcsteem, mis on aluseks rahvussuhete olukorra ja mitte-eestlaste turvatunde hindamiseks. Monitooringud on \'fchtlasi ka usaldusv\'e4\'e4
rseks ja objektiivseks baasiks allprojektide toime ja m\'f5juulatuse hindamisel. Eesm\'e4rgi saavutamiseks on kavandatud III allprojekt "Monitooring muulaste integratsioonist Eesti \'fchiskonda".
\par }{\lang1024 {\shp{\*\shpinst\shpleft0\shptop240\shpright9360\shpbottom241\shpfhdr0\shpbxcolumn\shpbypara\shpwr3\shpwrk0\shpfblwtxt0\shpz0\shplid1026{\sp{\sn shapeType}{\sv 20}}{\sp{\sn fFlipH}{\sv 0}}{\sp{\sn fFlipV}{\sv 0}}
{\sp{\sn lineColor}{\sv 13948116}}{\sp{\sn lineWidth}{\sv 22225}}{\sp{\sn shadowOffsetX}{\sv 0}}{\sp{\sn shadowOffsetY}{\sv -12700}}{\sp{\sn shadowOriginY}{\sv 32385}}{\sp{\sn fShadow}{\sv 1}}}{\shprslt{\*\do\dobxcolumn\dobypara\dodhgt8192
\dpline\dpptx0\dppty0\dpptx9360\dppty1\dpx0\dpy240\dpxsize9360\dpysize1\dplinew35\dplinecor212\dplinecog212\dplinecob212}}}}{
\par 1. Estonia and Latvia. Citizenship, Language and Conflict Prevention. A Special Report by the Forced Migration Project. Open Society Institute. N.Y. 1997, p.71
\par }{
\par }}